Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest

2024. aastal täitub 800 aastat Tartu linna algusest – toonaste sündmuste keskpunkt oli Toomemägi. „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ viib vaataja keskaegsesse Tartusse. Näituse keskmes on ajaloolised sündmused, mis olid linna sünni alguseks, ning linnaruum ja selle elanikud esimese saja aasta jooksul. Näiteks leiab külastaja vastused küsimustele, mis toimus 1224. aastal, kui palju keskaegsest linnaruumist on tänaseni säilinud, kuidas riietusid ja mida sõid 13. sajandi tartlased ning milline oli nende argipäev. See loob võimaluse hinnata, kui palju on tartlane oma välimuselt ja tegevuselt 800 aastaga muutunud.

„13. sajandi Tartust, kus all-linnas askeldasid kaupmehed ja käsitöölised ning Toomel toimetas piiskop ja toomhärrad, on tänapäevases linnaruumis väga vähe säilinud. Suur osa allesjäänust on peitunud maapõue. Näitusel toome päevavalgele arheoloogide põnevaimad leiud ja uusimad uurimistulemused Tartu esimeste linnaelanike kohta."

Marge Konsa

Makett annab aimu toonasest linnast

Näitusel on oluline osa maastiku- ja linnamudelitel, mis põhinevad kõige uuematel uurimistulemustel. Esmakordselt on võimalik näha, milline nägi välja Tartu 10 000 aasta tagune loodusmaastik, ning mõista, miks linn kujunes just sellesse kohta. Samuti on virtuaallahendustena eksponeeritud Tartu muinaslinnus ja asulakoht 1000 aastat tagasi ning 14. sajandi alguse linnaruum.

Tartu vanim säilinud linnamakett pärineb 1686. aastast ja asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Näituse tarbeks on maketist loodud täpne koopia, mis annab võimaluse seda ka esimest korda Eestis näha ja uurida. Lisaks on näitusel eksponeeritud arheoloogilised leiud Tartust ja Tartumaalt.

Näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ loob pildi varakeskaegsest Tartust, mis muudab nähtamatud ajalookihistused taas nähtavaks.

Arvi Haagi ja Marge Konsa kuraatorituur toimub 2. novembril kell 14.

Tartu linna sünniloole keskenduv konverents „Piiskopilinn Tartu – 800 aastat Tartu algusest“ toimub 8.–9. novembril Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ning ettekandeid peavad teiste seas Kristiina Tambets, Heiki Valk, Mihkel Mäesalu ja Arvi Haak.

Konverentsi kava on siin.

Liikumine

Näitus asub Tartu Ülikooli muuseumi kolmandal korrusel, kuhu pääseb liftiga.
Näitusesaali uksel on kõrge lävepakk, mille ületamiseks on kaldtee.

Istumiskohad

Näitusesaalis on eritüüpi istekohad.

Tutvu kogu maja ligipääsetavust puudutava infoga siin.

Selleks, et nähtamatut noorematele põlvkondadele veelgi paremini nähtavaks teha, on näitusele loodud kaht tüüpi haridusprogramme: ajaloo allikatele ja tõlgendustele keskenduvad ning keskaegsesse linnaellu sukeldumist võimaldavad.

Mõlemal juhul on esikohal osalejate kriitilise mõtlemise ja aruteluoskuste arendamine läbi aktiivsete tegevuste.

Kuidas näha nähtamatut keskaega?

Kuidas me teame, milline oli elu sadu aastaid tagasi või milline nägi välja meie kodukoht, kui sellest midagi tänapäeval näha ei ole? Näiteks Tartu kohta kirjutatakse ja räägitakse, et see oli keskajal piiskopiriigi keskus ja uhke kaubalinn aga kui paar kirikut ja üksikud linnamüüri jäänused kõrvale jätta, on see kuulsusrikas minevik täiesti nähtamatu. Teadlased oskavad aga üksikute fragmentide ja erinevat tüüpi allikate põhjal minevikku rekonstrueerida. Näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ toobki Tartu näitel silme ette tänapäeva ajaloolaste ja arheoloogide arusaama ajaloost ja näitab, kuidas 800 aastat tagasi alguse saanud arengud mõjutavad tänapäeva.

Lisateave ja registreerumine on siin.

Kuidas näha ja kirjutada ajalugu?

Kuidas me teame, mis juhtus minevikus? Kuidas minevikust võib saada ajalugu või hoopis võivad sündmused ja isikud hajuda meie jaoks nähtamatuks? Milline on ühe sündmuse roll ajaloos? Tartu Ülikooli arheoloogidega koostöös valminud näituse loomisel on pööratud eraldi tähelepanu just neile küsimustele ja arvestatud ka nooremate sihtgruppidega. Haridusprogrammis kasutatakse aktiivõppemeetodeid.

Lisateave ja registreerumine on siin.

Programmid sobivad erinevatele vanuseastmetele. Lisainfo ja registreerimine põhikooli (II ja III aste) programmi kohta on siin ja gümnaasiumi programmi kohta siin. Kõigi muuseumis toimuvate programmide hinnad on 6 eurot õpilase kohta, miinimumhind grupile on 30 eurot. Tellides korraga kolm haridusprogrammi, on kolmas programm tasuta!

Kuraatorid: Marge Konsa (TÜ), Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum), Mihkel Mäesalu (TÜ), Mariann Raisma, Tiiu Kreegipuu (TÜ muuseum)

Idee: Mariann Raisma

Tartu Ülikooli muuseumi projektijuhid: Kadri Asmer, Marge Konsa, Tiiu Kreegipuu, Mariann Raisma

Kujundajad: Katrin Sipelgas, Jaak Kilmi

Graafiline kujundaja: Daniel Villems

Illustraatorid: Leena Kilmi, Martin Mikson

Keeletoimetaja: Hille Saluäär

Tõlge inglise keelde: Refiner OÜ

Tartu 1686. a maketi koopia: Eero Ehala, Külli Tammjärv

Tartu 3D mudelid ja video: Joosep Aia, Triinu Jairus, Aivar Kriiska, Jaagup Metsalu, Alar Rosentau, Ragnar Saage

Uurijavideod: Ülle Aguraiuja-Lätti, Kristiina Tambets, Andres Tvauri, Lauri Laasik, Alis Mäesalu

Konsultandid, eksperdid: Eve Alttoa, Kristiina Johanson, Villu Kadakas, Martin Malve, Ain Mäesalu, Anu Mänd, Kerttu Palginõmm, Riina Rammo, Eve Rannamäe, Ivar Leimus, Inna Põltsam-Jürjo

Praktikandid: Kati-Liina Lättemäe, Kristjan Raja

Ehitaja: Hobbiton OÜ

Esemete paigaldaja: Eve Margus

Tartu Ülikooli muuseumi meeskond: Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus

Haridustegevused: Tiiu Kreegipuu, Kaarel Nõmmela

Programm: Kadri Asmer, Kadri Kaljurand, Mariann Raisma

Kommunikatsioon ja turundus: Maria Kullamägi, Kätlin Jansons ja Ilona Piirimägi

Esemed on pärit: Tartu Linnamuuseum, EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus, Eesti Rahva Muuseum, TÜ arheoloogiakogu, TÜ muuseum

Tänu: Kaur Alttoa, Anu Ansu, Marie Anna Blehner, Lüder von Buxhoeveden, Johanna Forsberg, Kristhel Haak, Jeroen van Halder, Mart Hiob, Ilona Jekele, Riina Juurik, Ülle Jäe, Rasmus Kagge, Linda Kaljundi, Susanna ja Tarmo Kiitsak, Mauri Kiudsoo, Katrin Koch-Maasing, Kalle Kroon, Triin Käpp, Valter Lang, Risto Lehiste, Eva Leppik, Alar Niidas, Jaana Ratas, Erki Russow, Kalju Tammaru, Mihkel Tammet, Tiina Vint, Elis Visnapuu

Läti Rahvusarhiiv, RaRa Hoiuraamatukogu, Rootsi Kuninglik Armeemuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu